Mis siis ikkagi on bruto ja neto vahe?

Üsna lihtne on meelde jätta, et brutopalk on summa, mis on kirjas töölepingus ning millest arvatakse maha maksud. Brutopalk ei ole see summa, mille inimene reaalselt kätte saab.

Netopalk aga on just see summa, mis kantakse töötaja pangakontole palgapäeval. Ehk – raha, mis jääb nii-öelda ‘kätte’.

Allolevas postituses selgitame lahti erinevad maksud, mis Eestis palkadele kehtivad ning samuti vaatame, kuidas täpselt netopalka brutopalgast välja arvutada aastal 2024.

Millest koosneb brutopalk?

Brutopalk koosneb nii palgast, mis töötaja kätte saab kui ka maksudest.

Lühidalt kokku võttes, peab tööandja enne töötasu välja maksmist palgast kinni järgmised maksud:

• tulumaks,
• töötuskindlustusmakse ja
• kogumispensioni makse (vaid II sambaga liitunud töötajatele)
  

Tööandja kulud ei piirdu aga ainult sellega. Kõiki töötaja palgale tehtavaid kulusid kokku nimetatakse palgafondiks. Lisaks brutopalgast maha arvutatavatele kuludele, tuleb tööandjal tasuda sotsiaalmaksu ja osa töötuskindlustusmaksest. Teine osa töötuskindlustusmaksest tuleb tasuda töötajal endal oma brutopalgast, nagu eelpool mainitud.

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksust tasutud raha läheb töötaja pensionifondi ja selle eest on tagatud ka töötaja riiklik ravikindlustus. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% maksustatavalt summalt.

Vaatame lähemalt, millised maksud lähevad brutopalgast maha:

Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse kaitseb sind olukorras, kui peaksid töö kaotama ning selle makse määr on 1.6%.

Tulumaks

Aastast 2024 on tulumaks Eesti Vabariigis 20%. Õnneks ei pea tulumaksu tasuma kogu palga pealt, kui aastane palk jääb teatud piiridesse – alla 25200 euro.

NB! Alates aastast 2025 tõuseb tulumaks Eesti Vabariigis 22% peale.

See, kui suur on töötaja maksuvaba tulu, sõltub tema aastasest sissetulekust. Üldjoontes tähendab suurem palk väiksemat tulumaksuvaba tulu määra ning vastupidi – väiksem palk suuremat maksuvaba tulu.

Hea on teada, et tulumaksu vaba summa rakendamiseks peab töötaja esitama tööandjale avalduse. Kui avaldus on juba korra tööandjale esitatud, ei ole seda vaja uuesti teha.

Maksuvaba tulu arvestamise kohta saad lähemalt lugeda veidi allpool.

Kogumispension

Kogumispensioni alla lähevad nii maksed II sambasse kui ka III sambasse. Selleks, et III samba lisamaksed läheksid maha juba brutopalgast, peab töötaja tegema tööandjale avalduse.

Maksed II sambasse moodustavad 2% töötaja brutopalgast. II sambas ( ehk niinimetatud kohustuslikus kogumispensionis) osalevad vaikimisi töötajad, kes on Eesti residendid, sündinud aastal 1983 või hiljem, ning kes on 18 aastased ning töötavad või kes on vabatahtlikult liitunud II sambaga. Samas on nüüd ka võimalik II sambast väljuda, kuid seejärel saab uuesti liituda alles 10 aasta möödudes. Seega, kuigi II samba nimetus on ,,kohustuslik kogumispension", on nüüdseks tegemist paindlikuma lahendusega.

Kui töötaja on liitunud II sambaga, on aastal 2024 kogumispensioni sissemaksed 2% töötaja brutopalgast. Aastast 2025 saab makseid suurendada ka 4% või 6%-ni, avalduse selleks saab teha juba alates 2024 jaanuarist.

Kuidas arvutada netopalk oma brutopalgast?

Nagu eelpool juba seletasime, siis netopalk on see summa, mille töötaja saab kätte peale seda, kui sealt kõik maksud on kinni peetud.

Ehk, bruto netoks saad arvutada siis, kui tead, kui palju täpselt pead brutopalga pealt makse tasuma ning kui palju sinu palgast on maksuvaba tulu.

1. Aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu aastas 7848 eurot.
2. Vahemikus 14 400 – 25 200 eurot väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 7848 – 7848 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400).
3. Aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

Seletame samm-sammult lahti, kuidas arvutada neto brutopalgast.

Näide 1: Aastane brutopalk 24000

Esimeses näites on aastane brutopalk 24000 eurot, ning töötaja ei kasuta vabatahtliku kogumispensioni sissemakseid.

Esmalt arvutame aastase netopalga nelja lihtsa sammu abil.

1. Arvuta (töötaja) töötuskindlustusmakse:
   Brutopalk x 1.6%
   24000 x 1.6% = 384 EUR
2. Arvuta kui suure summa pealt peab tulumaksu tasuma:
   Brutopalk – maksuvaba tulu (7848 – 7848 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400)) – töötuskindlustusmakse - kogumispension
   24000 - 872 - 384 - 480 = 22264 EUR
3. Järgmiseks arvuta kui palju peab tulumaksu tasuma:
   eelmises sammus leitud summa x 20% (tulumaks) = tulumaks mis on vaja tasuda
   22264 x 20% = 4452.80 EUR
4. Nüüd saad arvutada aastase netopalga:
   Aastane netopalk = brutopalk – 1 punktis leitud arv – 3 punktis leitud arv
   24000 – 384 – 480 - 4452.80 = 18683.20 EUR

Peale aastase netopalga teada saamist on see vaja lihtsalt kaheteistkümnega jagada, et saada teada kuine netopalk.

18683.20÷ 12 = 1556.93 EUR

NB! Arvutus on tehtud olukorras, kus töötaja teeb makseid kas II või III (või ka mõlemasse) sambasse, mis on kajastatud ka arvutuskäigus.

Näide 2: Aastane brutopalk 30000

Kui sinu aastane tulu on üle 25200 euro, on sinu maksuvaba tulu määr 0. See tähendab, et tulumaksu pead tasuma kogu sissetuleku pealt – mis muudab arvutamise mõnevõrra lihtsamaks.

1. Arvuta (töötaja) töötuskindlustusmakse:
   Brutopalk x 1.6%
   30000 x 1.6% = 480 EUR
2. Järgmiseks arvuta kui palju peab tulumaksu tasuma:
   Brutopalk – töötuskindlustusmakse
   30000 – 480= 29520 EUR
3. Järgmiseks arvuta kui palju peab tulumaksu tasuma:
   Eelmises sammus leitud summa x 20% (tulumaks)
   29520 x 20% = 5904 EUR
4. Nüüd saad arvutada aastase netopalga:
   Brutopalk – 1 punktis leitud arv – 3 punktis leitud arv
   30000 – 480 – 5904 = 23616 EUR

Peale aastase netopalga teada saamist on jaga see lihtsalt kaheteistkümnega, et saada ühe kuu netopalk.

23,616÷ 12 = 1,968 EUR

NB! Kui töötaja teeb makseid kas II või III (või ka mõlemasse) sambasse, tuleb ka need summad välja arvutada samal viisil nagu esimeses sammus ning lahutada viimases sammus.

Kõige lihtsam vahend netopalga arvutamiseks on kasutada käepärast palgakalkulaatorit.

Maksuvaba tulu arvestamine aastal 2024

Esmalt vaatame ajas tagasi, sest enne 2023 aastat käis maksuvaba tulu arvestamine veidi teisiti. Samuti on meil ees muutused maksuvaba tulu arvestamisel alates järgmisest aastast:

• Aastal 2022 oli maksuvaba tulu kuus 500 eurot ja aastas 6000 eurot.
• Alates 2023 aastast on maksuvaba tulu 654 eurot kuus ja aastas 7848 eurot. Ka aastal 2024 on maksuvaba tulu töötavale inimesele, kes ei ole vanaduspensionieas, sama.
• Alates 2025 aastast on maksuvaba tulu kuus 700 eurot ja aastas 8400 eurot ning seda sõltumata inimese sissetuleku suurusest. See tähendab, et tulevast aastast ei ole vajalik sissetuleku suuruse arvestus ning maksuvaba tulu saavad kasutada kõik Eesti residendid.
  

Vanaduspensionieas olevatele inimestele on maksuvaba tulu suurus 2024. aastal 776 eurot kuus ja 9312 eurot aastas. Oluline erinevus on, et vanaduspensionieas saadav maksuvaba tulu on kindel summa, mis ei sõltu inimese aastatulu suurusest.

Aastal 2024 on aastatuluga kuni 14 400 eurot maksuvaba tulu aastas 7848 eurot. Vahemikus 14 400 – 25 200 eurot väheneb maksuvaba tulu vastavalt sissetuleku suurusele (vaata valemit ülalpool) ning aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

Aastatulu hulka kuuluvad ka muud tulud peale palga, näiteks saadud preemiad, äri- või üüritulu, dividendid ja II ning III samba väljamaksed.